Bushcraft Festivalil toimuvad õpitoad, millest kõik festivalil osalejad osa saavad võtta:
LOODUSTEGEVUSED
METSATOIT
Meie loodus on juunikuu alguses väga toidurohke. Kahjuks ei tea me sellest enam täna kuigivõrd. Siin on abiks metsatark Asso Kommer, kelle juhtimisel toimub väike avastusretk ümbruskonna loodusesse, et nii mõndagi suupoolist leida.
TULETEGEMINE
Tuli on olnud meie laiuskraadil elu hoidev vahend. Ilma tuleta poleks me siin 12 tuhat aastat vastu pidanud. Erinevaid ürg- ja muinasaegseid kuid ka uuemaid tuletegemise viise õpetab üleelamiskoolitaja Roland Burk.
LEIVAKÜPSETUS LÕKKEL
Kuidas valmistada igapäevaselt leiba lõkketule ja lihtsate käepäraste vahenditega? Esiaegseid, meie piirkonnale omaseid leivaküpsetamise viise tutvustab Mikko Kettunen Soomemaalt.
PUHAS VESI
Joogivesi pole siinmail mureks. Küll aga on murekohaks puhas joogivesi järjest linnastuvas Põhjalas. Milliseid ajaloolisi ja kaasaegseid vahendeid kasutada selle puhastamiseks, kuidas neid kasutada, mis kemikaalid selleks head on, seda tutvustab üleelamiskoolitaja Kristjan Prii.
KÄEPÄRANE DESTILLEERIMINE
Ukraina üleelaja Igor Molodan tutvustab osalejatele lihtsatest käepärastest vahenditest valmistatud destilleerimisaparaati, mida ka koha peal kasutab. Vahendit saab kasutada nii joogivee täielikuks puhastamiseks, kui ka destilleeritud vee ja desinfitseeriva vedeliku valmistamiseks.
LOODUSMATK LASTELE
Raudsilla kompleks asub Eesti suurima ja vanima rahvuspargi keskel loodusreservaadi serval ürgjõe põhjas Litoneera mere paekalda veeres iidse inimasustuse alas. Siinsel loodusel on mida pakkuda isegi väikese jalutuse vältel, mida viib läbi üleelamiskoolitaja Markko Lember.
RIPPLAAGER
Arvatakse, et esimene hämmok ehk rippvoodi võeti kasutusele 1000 a tagasi, mis oli punutud hamaki puu koorest. Praeguseks on aeg niipalju edasi liikunud, et lihtsast, kangast sõlmitud sängist on saanud terved magamissüsteemid ja puude vahele riputatavad telgid.
Paneme üles ripplaagri, vaatame üle, kuidas soojustada, võimalikult kiiresti paigaldalda, mis riputuslahendused üldse on, milliseid erinevaid disaine kasutatakse ning mis on ühe või teise eelised. Umbes kümmekond huvilist saavad ka ise rippvoodites majutust proovida ja ööbide meie ripplaagri alal. Õpituba viib läbi selle ala ekspert Marko Habicht.
VEESÕIDUKID
Tuntud veeseikleja Mart Reimann tutvustab erinevaid loodustegevusteks sobilikke keskkonnasõbralikke veesõiduvahendeid, nende omadusi ja kasutamist ning muidugi ka üldist veeohutust ja vahendeid selle tagamiseks.
VANAD METSAMASINAD
Siin saab osaleja tutvuda ja kasutada mitmete erinevate lihtsate ja vanade Nõukogude armee maastikumasinatega. Urmas Valgma ja Jüri Gulbis loominguisest ühendusest “Kuusalu Autobaas” pakuvad selleks võimalust kuuel erineval masinal: UAZ-469, UAZ-452, GAZ-63, GAZ-66, ZIL-151 ja Robur-2002.
AJALOOLINE KÄSITÖÖ
LÕKKESEPIS
Paka sepp Toomas Tõnissoni juhendamisel saavad osalejad proovida ammuseid sepatöö-võtteid nii, et ääsiks on söetuli ja alasiks maakivi. Kõigil, kel vähegi kannatust, valmib kena toode, mis mälestuseks kaasa võtta.
MUISTSED KÜÜNLAD
Küünal on üks ajatumaid valgusteid oma lihtsuses – tänagi on ta lihtsamini kaasa võetav metsaretkele ning küllaldast valgust andev elektri puudumisel. Ajalooliste, rasvast tehtud vahaküünalde valmistamist juhendab Liis Burk.
KÄSITÖÖ PAAT
Siin saab tutvuda ajaloolisse kolmeplangulise viikingipaadi ehituse ning valmimislooga. Kohale toodud viikingipaadi, mis valmis 2017.a Merelaagris ehitust tutvustab Lahemaa Mereklubi.
NAHATÖÖD
Nahameister Egge Edussaar-Harak õpetab osalejatele ammuseid kuid lihtsaid nahatöö võtteid ning tema juhendamisel valmistavad osalejad omale iidse kandmisvahendi: linnupaelad. See koti eelkäija on asine vahend – vöösilmused, mis tühjana pea kaalutud, on valmis suurt raskust vedama.
LUSIKAKODA
Puulane Marek Kikas õpetab osalejatele ajaloolise puulusika valmistamist. Selleks kasutatakse vestut, lusikanuga ja vajadusel ka kirvest. Lihtsa söömavahendi valmistamine on pealtnäha lihtne kuid vajab siiski meistri juhendamist.
Sobilik ka lastele.
IIDSED KUDUMID
Nele Dammann ja Riste Riiel viivad siin läbi õpituba, kus osaleja saab omandada teadmist ja oskust vanas nõeltehikas kudumises ja iidse rippuva kangastelje kasutmaises. Nii lõnga kui luunõelu on võimalik samast ka soetada ning ega ripptelgede valmistaminegi raske ole.
VILLA- JA LINATÖÖD
Vill ja linane on olnud meile juba põlistest aegadest olulised materjalid igasuguse kanga ja tekstiili valmistamisel. Vaatleme erinevaid villasid, linamaterjali, tutvume kraasimise ja ketramisega. Kuidas saab toorainest lõng… Võimalus on ka enesele soetada Võrumaal kasvatatud kiulina. Õpituba viivad läbi Liis Burk, Margit Pensa ja Mairi Pärn.
TOHUTÖÖD
Toht on olnud siinkandis nii kirjapaberiks kui nahaasendajaks, tulehakatiseks kui õngekorgiks. Imbi Rattasepp õpetab osalejatele töövõtteid lihtsamate tohuesemete valmistamisel. Kindlasti saab osaleja krapi või muu lihtsama toote omale meeneks ka valmis.
NIINEVIISUD
Lisaks kasetohule on ka pärnapuu niin olnud meie alal iidsetest aegadest kasutusel tarbevahendina. Muu hulgas on sellest paenduvast ja kestvast materjalist ka viiske tehtud kasetohu kõrval. Andres Rattasepp õpetab osalejatele kuidas niint varuda ning kuidas sellest jalavarjud saab.
LUUTÖÖD
Luu on inimkonna ajaloos üks vanimaid materjale ehete valmistamisel. Silja Reemeti juhendamisel valmivad osalejate käe all luust iidsed ehted, mis rõõmustavad kandjat oma eheduse ja iluga.
UMMIKNÕUD
Ummiknõu on ühelt poolt üks vanimaid anumaid loodusliku kivikausi kõrval ning teisalt üks selliseid, mida tohukarpide kõrval pole ülemäära keeruline valmistada. Siin õpitoas õpetab puutöömeister Aare Rätsepp seda vana tehnikat ning tema juhendamisel tehakse asja vähendatud koopiaid – oksast topse läbimõõduga kuni 10 cm. Ummiknõu ju ka seegi.
PÄRIMUSLIKUD OSKUSED
SOOMAAK
Raua saamine soomaagist on iidseimaid raua allikaid, mis muutis esiajal raua kullast kallimaks. See on vaevaline toiming, mis nõuab oskusi ja püsivust. Siin õpetab osalejatele muinassepp Karmo Kiivit, kuidas soomaagist rauda välja põletada.
AJALOOLINE NAHAPARK
Nahk kui materjal on inimest katnud juba inimkonna kujunemisest saati. Oskus töödelda kergesti riknev toornahk vastupidavaks ja kauniks nahaks oli muiste oluline, sest sellest võis nii mõnigi kord sõltuda suisa elu. Et iidsed oskused meelest ei unuks, õpime töötoas tegema ajuparki, mis on üks lihtsamaid – igal loomal on just selles koguses aju, mis on vajalik tema naha parkimiseks. Lisaks tutvustame ka nahaparkimise ajalugu ning selle olemust. Kui sul on soov ka üks nahk ära parkida, saab küülikunaha lisatasu eest.
LÕKKEKALAD
Koolitaja Marek Nisuma juhendamisel valmistavad osalejad muistsel moel lõkketule paistel kalalisi toite. Siin õpib osaleja pakul vinnutama, vitsal praadima, restil röstima, roikal kuivatama ning veel mitmel moel kohalikke kalu omale suupäraseks muutma.
RAVITAIMED
Taimede väekaid omadusi on täna veel üldteada vaid üksikute taimede osas. Samas on see maailm märksa rikkam ja tuge pakkuvam. Milliseid lihtsaid metsa-, niidu- ja põlluservataimi saame kasutada oma tervisehädade raviks, seda õpetab Katrin Talu.
ODATIIR
Muinasaegne oda oli nii jahi- ründe- kui spordivahend. Selle lihtsa relva käsitlemine nõuab aga nii oskust kui ka vilumust. Siin on võimalik mõlemat harjutada muinasaegse oda sepistatud koopiaga, mängides viikingiaegset odamängu. Juhendaja Päivi-Pääsu Kreutzwald.
VIBUTIIR
Vibu on tänasesse maailma jõuliselt tagasi jõudmas ja mitte ainult spordivahendina. Järjest enam ka jahindusse tagasi jõudev iidne relv on väliselt lihtne kuid füüsikaliselt keerukas. Selle kasutus nõuab nii oskusi kui ka vilunud juhendajat algusjärgus. Korraldaja on Kullametsa Viburada.
PABERIKODA
Kuidas valmis paber selle algaegadel? Osalejate ees avaneb ajaloolise paberi valmistamise protsess oma üksikasjades nii, et siinsamas on tulemuseks valmis paber. Kõik soovijad saavad protsessiga tutvuda ning asjas kaasa lüüa. Õpitoa korraldajaks on Tallinna Paberikoda OÜ.
LOODUSLIK TINT
Loodsulikest vahenditest ajaloolise tindi valmistamine on tänases pastapliiatsi maailmas unustatud oskus. Kuidas ja millest seda valmistada ning kuidas kasutada, seda õpetab külastajatele Ukraina Kultuurikeskus.
SÕLMED JA VÕRGUD
Selleks, et tulemuslikult kala püüda merest, järvest või jõest on vaja kalavõrku. Iga kalavõrk koosneb paljudest sõlmedest. Siin saavad osalejad õpetust erinevate sõlmede ja võrgupunumise kohta ning teha omale meeneks väike võrgutükk. Läbiviijaks Lahemaa Mereklubi.
SUITSUKODA
Suitsutamine on üks iidsemaid viise toidu säilitamiseks. Kui pere oli suur ja saak hea, olid ka kogused suured, mis talveks säilitada tuli. Suuri lihakehasid suitsutati erilistes suitsukodades, kus töö käis lausa paar päeva. Osalejate silme all valmib siin tasahilju suitsudes ülimaitsev liha. Juhendajaks ning suitsumeistriks on Roland Burk.
SAUNAKOOL
Saun on Läänemere-Soome hõimude iidne viis puhtust tagada ka külmal ajal. Kuid mitte ainult. Saunakoolitaja Erki Vaikre käe all õpib osaleja tundma ka sauna ajalugu, tavandit, ehitusnippe, raviviise ja palju muud. Raudsilla kaks suurepärast sauna on proovikiviks õpitule.
TÖÖRIISTAHOOLDUS
Tänases asjade ostmise/raiskamise ilmas on unuma hakanud kuidas saagi räsada, kirvest viilida, puuri teritada või nuga luisata. Millised on töövõtted ja vahendid, seda tutvustab Peeter Kivimäe. Iga soovija võib ühes võtta oma vana sae või kirve ja selle meistri juhendamisel korda sättida.
TÖKATIPÕLETUS
Peamine tõrv on meil ajalooliselt saadud männipuust. Eks ikka seetõtttu, et seda lihtsam varuda on. Kasetõrv ehk kasetohust aetud täkat on märksa raskem saada kuid tema raviomadused ületavad mitmekordselt männitõrva. Kuidas see töö käib, õpetab Andres Rattasepp. Soovijad saavad ka omale siit Andrese aetud tökatit kaasa osta.
TÖKATISALV
Iidseist ajust oleme oma keha hooldanud ja vigastusi ravinud looduslike vahenditega. Kuidas tökastist, rasvast, meest, taruvaigust, kuusevaigust ja muust väelisest kokku keeta salvi mis hoiab putukit eemal, ravib psoriaasi ja jalaseent, aitab haaval kasvada ning teeb paju muud, seda õpetab Erki Vaikre.
RUUNITALISMANID JA PEREMÄRGID
Siin õpitoas saab osaleja teadmisi iidsest kirjaviisist, mille algupära on pühad maagilised märgid. Muidugi on eesmärgiks oma peremärgi, sünniruuni ja isikliku talismani loomine, mis vormuvad savist ripatsiteks juhendaja Päivi-Pääsu Kreutzwald-Prii käe all. Iga osaleja saab kaasa juhendkirja.
IIDNE KÜTT
Küttimis- ja kalastusvahendid on sajandeid püsinud muutumatuna kuid viimaste kümnetega kiirelt unuma hakanud ilmas, kus loodusest eemaldumine on massiliseks muutunud. Hannes Aus tutvustab osalejatele ajaloolisi küttimis- ja püügivahendeid nii eilsest kui sajandite tagant.
TUHASEEBI ÕPITUBA
Rasvast seebi valmistamine on uuema aja tava, sest ega vanal ajal polnud rasva raisata. Ajalooline puhastusvahend, lehelis, valmistati lehtpuutuhast ning on sama tõhus kui rasvaseep. Erinevalt seebist on seda aga võimalik sõna otseses mõttes kännu otsas valmistada. Juhendaja Kristjan Pütsep.
RASVASEEP
Siin keedetakse seepi searasvast, veest ja seebikivist, millele lisame tõrva või tökatit. Õpime neil vahet tegema ja teeme läbi kõik Kairi seni kogetud keetmisvead. Kes soovib õpitoas tehtud seebi kaasa saada, siis taaraks võtta kaasa pestud pooleliitrine piimapakk (või jogurtitops). Pool liitrit seepi 5 €. Huvilistel pussnuga, paber ja pliiats kaasa! Läbiviija Kairi Orav.
ÕLLEPRUUL
Õllemeister Tõnu Lepp õpetab, kuidas päriselt – see tähendab, et otse viljast – õlut valmistada. Õlu, taar, kali ja mõdu olid meie hõimude esimesed veeasendajad söömaaja juurde. Oleme odrast õlutit pruulinud sama kaua kui otra kasvatanud. Ja seda on enam kui kuus tuhat aastat. Siit saab osta ka festivali eriõlut.
SHAMAANITRUMMI JA VILEPILLI MEISTERDAMINE
15 aastase shamaanitrummide meisterdamise kogemusega Tõnu Talimaa õpetab, kuidas valmib üks trumm alates naha puhastamisest kuni käepideme tegemiseni. Kui ilm on hea ja trumm jõuab ära kuivada, saab näha ka trummi häälde masseerimise. Kõik huvilised saavad erinevates trummi valmistamise etappides kätt proovida.
Paralleelselt toimub lihtsate vilepillide meisterdamine, kus soovijad saavad endale teha kaelaskantava pisikese vilepilli, millel saab ka mängida. Õpituba viib läbi Flutemakers OÜ.
LOENGUD-VESTLUSED
LOODUSLIKUD ILMAENDED
Juba vanast ajast on osanud inimene looduse märkide järgi ilmamuutusi ette näha. Teadlane Reet Hiiemäe tutvustab huvilistele neid viise ja märke ning koos võetakse ette ka ühine jalutuskäik loodusesse, saamaks kinnitust kuuldule. Loeng koos jalutuskäiguga toimub eraldi ka inglise keeles.
METSARAHVA KRIISIPSÜHHOLOOGIA
Kuidas tulid kriiside, raskuste ja katsumustega vaimselt toime meie kauged esivanemad kes elasid Loodu keskel loomulikku elu loomulikus keskkonnas? Seda on uurinud teadlane Reet Hiiemäe, kes neid kaugeid viise ja võtteid ka meiega jagab. Loeng toimub eraldi ka inglise keeles.
LOODUSRAHVA MUISTSED LOITSUD
Loitsud ja kaitsesõnad on käinud aegade hämarusest loodusrahvastega ühes. Need on tekkinud sageli otse loodusest ning taotlenud loomulikke muutusi. Loitsude lugu, kasutust ja mitmekesisust tutvustab uurija Reet Hiiemäe.
ÜLEELAMISÕPPE SÜND
Üleelamislegend ja valdkonna üks loojaid Harry Sepp tutvustab kaasaegse üleelamisõppe saamislugu 1970-ndate aastate lõpust. Nagu iga algus, nii oli siingi ebaõnnestumisi, otsinguid, naljakaid vahejuhtumeid ning kõike inimlikku.
METSAVENNAD
Liikuv vestlusring Martin Andrelleri juhtimisel viib jalutuskäigule Raudsilla juures asuvasse paekaldasse uuristatud vanasse metsavendade punkrisse. Sel lühikesel teekonnal tutvub osaleja metsavendluse looga, nende eluoluga ja võimalustega looduses ellu jääda.